Tallinna Arhitektuuri-biennaal uurib linna, tehnoloogia ja looduse kokkupuutepunkte
13. septembril algav, järjekorras juba neljas Tallinna Arhitektuuribiennaal alapealkirjaga bioTallinn uurib linnamaastikke iseorganiseeruvate süsteemidena.
TABi peakuraator Claudia Pasquero käsitleb linnaruumi mitte inimkesksest lähtekohast, vaid tegeleb biotehnoloogiaga arhitektuuris ja linnaehituses – bioTallinn pakub nägemust Tallinna linnamaastikust, mis toimib ise-organiseeruva süsteemina, paljude dünaamiliste süsteemide koosmõjus areneva territooriumina.
TAB on regiooni suurim arhitektuurisündmus, mis käsitleb aktuaalseid teemasid arhitektuuris ning heidab pilgu arhitektuurivaldkonna tulevikku. Biennaali programm koosneb kolmest peasündmusest (kuraatorinäitus, sümpoosion ja Tallinna visioonivõistlus) ja satelliitprogrammist, millest tähtsaimad on installatsioonivõistlus ja koolide näitus, aga
kuhu kuuluvad veel väiksemad näitused erinevates asukohtades Tallinnas, TAB Klubi, filmiprogramm, peod ning ekskursioonid.
Kuraatorinäitusel pealkirjaga “Antropotseeni saar” Eesti Arhitektuurimuuseumis (13.09-27.10) saab näha kunstnike ja teadlaste visioone Paljassaare poolsaare ümberkujundamisest. See Tallinna piirkond iseloomustab maastikku, kus kohtuvad bioloogiline mitmekesisus ja intensiivne inimmõju. Paljassaare poolsaare arendamist mõjutavad kaks konfliktset ideoloogiat: keskkonnakaitseline ideoloogia näeb ette selle piirkonna illusoorse looduslikkuse säilitamist, kommertsarenduse ideoloogia aga selle muundamist uueks looduslähedaseks linnakeskkonnaks.
Kahepäevane tempokas arhitektuuriteoreetiline sümpoosion (14.09-15.09; Balti Jaama vana ootepaviljon) on tihedalt seotud kuraatorinäitusega, mille kuraator on biennaali teemast lähtuvalt kokku pannud esmajoones uudisloomingust. Sümpoosionil saavad erialainimesed arutada ja reflekteerida just TABi jaoks loodud uurimistöö tulemusel valminud teoste tagamaid. Olulisematest esinejatest saab välja tuua arhitekti, publitsisti ja õpetaja ning ecoLogicStudio ühe asutaja Marco Poletto; arhitektuuri-, disaini- ja visuaalkunsti valdkonna ajaloolase, Innsbrucki Ülikooli arhitektuuriteaduskonna dekaani Bart Lootsma; arhitekti, University College Londoni Bartletti arhitektuurikooli uuenduslike keskkondade professori ning seal tegutseva biotA Labi direktor ja asutaja Marco Cruz’i ja Rachel Armstrongi, kes on Newcastle’i Ülikooli arhitektuuri-, planeerimis- ja maastikukooli eksperimentaalarhitektuuri professor.
Koos Tallinna linnaga korraldatav visioonivõistlus kutsus osalejaid üles avastama Tallinna loodus- ja linnamaastiku potentsiaalseid ühenduskohti, keskendudes Paljassaare poolsaarele omaste maa ja rannaala, linnaarenduse ja pärandikaitse, reoveepuhastusjaama ning linnukaitsealade vahelise tasakaalu leidmise küsimustele. Paljassaar asub kesklinna vahetus läheduses ja ometi pole enamik linlastest seal iialgi käinud. Kunagine karjamaa ja enne seda piraatide poolt lõksuna kasutatud madalik on viimase kümnendi jooksul kaetud mitmesuguste kinnisvaraarendusprojektidega, kuid jäänud seni kättesaamatuks. Võistlusel osalejad pakkusid välja lahendusi, mis keskenduvad digi- või biotehnoloogiate kasutamisele ja nendega eksperimenteerimisele.
TABil katsetavad arhitektid Paljassaarel looduse abil linna ehitamise innovaatilisi meetodeid. Biomehaaniliste prototüüpide kaudu lahatakse ehitatavuse, energia ja ökoloogilise jalajälje küsimusi. Uuritakse, milline on Tallinna “ainevahetus” ning milliseid muutusi võiks energia, toidutootmise ning jäätmekäitluse ja õhusaaste valdkondades tuua tulevik, kui biotehnoloogia jõuab arhitektuuri ja linnaehitusse ning kui jäätmed ja saaste võivad hübriidsete bioarhitektuuri prototüüpide puhul osutuda “ehitusmaterjaliks”.
Tallinna Arhitektuuribiennaali linnainstallatsioonide programmi avatud konkursi võidutöö – Belgia arhitekti Gilles Retsini võistlustöö “Digital Building Blocks” – pakub ristkihtpuitplaatidest kerg-konstruktsiooni näol välja uuenduslikku kasutusviisi liimpuitkilpidele. Konkursi eesmärk on pakkuda alustavatele arhitektidele välja võimalust kavandada ja ehitada TABi ajaks Rotermanni soolalao ette installatsioon, mis kasutab tänase arhitektuurimõtte kõige värskemate ideede teostamiseks Eesti puidutööstuse tehnoloogiat ja võimalusi. Retsini töö tõusis esile kuna lisaks esmaklassilisele disainile ja tehnoloogilisele innovatsioonile suutis ta võtta ka tugeva seisukoha puitehituse tuleviku osas. Kui mitmed konkursil esitatud tööd pakkusid välja tehnoloogilisi uuendusi, siis võidutöö puhul on rõhk just disainiuuendusel, mis põhineb juba eksisteerivatel algoritmilistel protsessidel ja on seetõttu lihtsamini laborist tööstusesse skaleeritav. Tema odavale ja lihtsale modulaarsele süsteemile üles ehitatud projekt räägib tehnoloogia ja nutika disaini abil loodavast sotsiaalsest väärtusest, võimalusest välja töötada uusi kiireid lahendusi näiteks nii elamute kui erineva ajutise iseloomuga varjupaikade ehitamiseks. Retsini paviljoni loomis- ja ehitusprotsess ise on omamoodi mäng, modernistliku legomaailma kaasaegne versioon.
Tallinna Arhitektuuribiennaal TAB on rahvusvaheline arhitektuurifestival, mis keskendub kohaliku arhitektuurikultuuri tutvustamisele, otsib vastuseid arhitektuurivaldkonna põletavatele küsimustele ja püüab vaadata valdkonna tulevikku. TAB pakub sündmusteprogrammi nii arhitektuuriprofessionaalidele, valdkonna tudengitele kui tavalistele ehituskunsti- ja ruumihuvilistele. Biennaali produtseerib Eesti Arhitektuurikeskus.