Sündmused

ESL korraldab näitusi, konverentse ja seminare, erialaseid konkursse, õppereise ning muid erialaga seonduvaid sündmusi ning sisearhitektide ühistegevust. Liit annab välja erialatrükiseid ja organiseerib muud tegevust, mis vastab liidu eesmärkidele.

Olulisemad sündmused on üldkogu, rahvusvaheline sisearhitektuuri ja ruumiloome sümpoosion SISU, aastapreemiate auhinnatseremoonia ning suveseminar koostöös Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Maastikuarhitektide Liiduga; ESLi akadeemia ja koostööseminarid, mis on ellu kutsutud erialase silmaringi avardamiseks; (bussi)reiside sari „Järgmine peatus“ ja õppereisid väljapoole Eestit.

Edgar Velbri 120

16. detsembril möödub 120 aastat ühe sisearhitektuuri kateedri algataja Edgar Velbri (1902-1977) sünnist. 

Edgar Velbri oli eesti arhitekt, mööblikunstnik ja pedagoog. Ta projekteeris eelkõige väikemaju, peamiselt Nõmmele. Kokku on teada umbes 2000 tema projekteeritud maja, osa neist koos aiakujundusega. Ta kujundas Eesti peamised eramute tüüpprojektid 1920. aastate lõpust 1960. aastateni.

Tema sõjaeelse loomingu hulka kuulusid nii traditsionalistlikud puidust väikeelamud ja maaehitised kui ka funktsionalistlikud majad. Traditsionalistlikud elamud olid peamiselt kahte tüüpi, lihtsad viilkatusega majad ja kõrge laastust kelpkatusega nn Velbri majad. Kokku on viimaseid teada paarkümmend. Funktsionalistlikud majad esindasid peamiselt nn Nõmme maja tüüpi, kahe korteriga kahekorruselisi asümmeetriliste langevate astmetena liigendatud osadest koosnevaid maju. 

Ta projekteeris muu hulgas kaks vendade Kahrode ärimaja Nõmme keskuses – hilisema Nõmme politseikooli maja (1938) ja Nõmme kino maja (1931–1933) ning Nõmme gümnaasiumi hoone (1935–1939). Kaks viimast arvatavalt koos Friedrich Herbert Vendachiga.

Asunikkude Liidu ja Põllutöökoja ehitustalituses töötades 1926–1940 projekteeris Edgar Velbri traditsioonilises stiilis rahvamaju, sealhulgas Aruküla, Rapla, Puru, Paistu, Tammiku ja Kilingi-Nõmme rahvamaja, samuti Mustla, Sauga ja Paide tööstuskooli koolimaja ning meiereisid, pritsikuure ja talusid. 

Ta on projekteerinud funktsionalistlikud suured kortermajad aadressil Paldiski maantee 23a (1935) ja Gonsiori tänav 5a (1935).

Edgar Velbri kavandas ja valmistas traditsioonilises ja rahvuslikus stiilis mööblit. Temalt ilmus ehitusalaseid ja mööblivalmistamise nõuandeid, sealhulgas ajakirjades Uus talu, Põllumajandus, Kunst ja Kodu.

Aastal 1945 asus ta õppejõuna tööle tollases Tallinna Riiklikus Tarbekunstiinstituudis, millest hiljem sai Eesti Riiklik Kunstiinstituut, ning töötas samas kuni 1975. aastani. Alates 1947. aastast oli ta dotsent, aastatel 1950–1968 vaheajaga arhitektuurikateedri, puitehistöö kateedri ning mööbli- ja sisekujunduskateedri juhataja.