Tagasi

Selgusid Eesti arhitektuuripreemiad 2022 laureaadid

Laupäeval, 28. jaanuaril jagati Tallinna Muusika- ja Balletikoolis pidulikul auhinnatseremoonial aasta arhitektuuripreemiaid ja tunnustati parimaid arhitektuuriobjekte ja -tegijaid.

Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital, Eesti Arhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit, Eesti Maastikuarhitektide Liit ja arhitektuuriajakiri MAJA premeerisid tänavu kokku 16 laureaati – Eesti arhitektuurivaldkonna väljapaistvamate saavutuste ja teoste autoreid.

Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital andis välja neli arhitektuuripreemiat:

Peapreemia pälvis Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskus. Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskuse võiks kokku võtta ühe sõnaga – „koostöö“. Arhitektuuriliselt on suurepäraselt kokku sobitatud puitkonstruktsioon ja metallkonstruktsioon – tehnoloogiline koostöö. Kõik õpperuumid on eraldi kasutatavad, samas on võimalik muuta kogu maja üheks suureks tervikuks. Arhitektuuris ja sisearhitektuuris domineerivad just need materjalid, millega lapsed seal töötavad: puit ja metall. Arhitektuur Joel Kopli (KUU arhitektid). Sisearhitektuur Kristel Jakobson (Haka Disain).

Tegevuspreemia pälvis filosoofia ja praktikapõhise teooria lektor Eesti Kunstiakadeemias ning ajakirja Ehituskunst kaaspeatoimetaja Eik Hermann tegevuse eest arhitektuurimõtte edendamisel ja vahendamisel. Eesti oludes üsna unikaalse koostööpartnerina on Hermann koos arhitektidega osalenud mitmetel võistlustel, teinud näituseid ja publitseerinud arvukalt artikleid. Tema praeguses huviorbiidis on ennekõike erinevad vahe- ja üleminekualad – teoreetilise ja praktilise, meelelise ja kehalise, psüühilise ja poliitilise, pragmaatilise ja poeetilise vahel.

Sisearhitektuuripreemia pälvis MUBA ehk Tallinna Muusika- ja Balletikool. Kõige suurem omapära, mis eristab MUBAt teistest koolimajadest, on pidulikkus hoonesse sisenemisel. Tekib tunne, nagu siseneks teatrisse või kontserdimajja – unistusse, mille poole selle kooli õpilased iga päev püüdlevad. Muba väliskest varjab kiivalt selle rikast siseelu. Nõnda on tegu justkui aardelaekaga, mille avanedes on näha, kuidas tants ja muusika omavahel kokku sulanduvad.

Arhitektuur Thomas Pucher, Marvi Basha (Atelier Thomas Pucher), Markus Kaasik, Helina Lass, Taavi Lõoke, Hanna-Liisa Mõtus, Andres Ojari, Siim Tiisvelt, Pirko Võmma (3+1 arhitektid). Sisearhitektuur Ahti Grünberg, Tõnis Kalve, Kadi Karmann, Mari Põld, Ardo Hiiuväin, Kärt Hollo, Merje Karu (T43 sisearhitektid); Katrin Talvik; Markus Kaasik, Hanna-Liisa Mõtus (3+1 arhitektid). Maastikuarhitektuur Markus Kaasik, Helina Lass, Hanna-Liisa Mõtus, Siim Tiisvelt (3+1 arhitektid), Edgar Kaare, Laura Männamaa (TajuRuum).

Näitusepreemia pälvis näitus “Klaasimeistrid”. Näitus annab ülevaate Eesti klaasitööstuse ajaloost ja olulisematest klaasitootjatest. Külastaja saab tutvuda klaasiga kogu tema ilus – ekspositsiooni teemad algavad vanimate Eestist leitud klaasesemetega ning lõppevad tänase klaasitoodanguga. Sisearhitektuur Anne Määrmann, Kristi Prinzmann (Bob&Doko); kuraator Anne Ruussaar; graafiline disain Marje Eelma ja Martin Eelma (Tuumik Stuudio).

Eesti Arhitektide Liit andis välja arhitekti aastapreemia, väikeobjekti preemia ning tudengipreemia

Preemia VÄIKE pälvis Lugemispaviljon “Valge leht”. „Valge leht“ on Tallinnas Kadriorus asuv väike avalik raamatukogu ehk lugemispaviljon, mille arhitektuur on inspireeritud kirjandusliku idee kujundist. Ideed on õhus ja nii hõljub ka paviljoni katus kerge paberlehena õhus, toetudes vaid klaasist riiulitele. Riiulid on täis raamatuid, millest moodustuv sein annab paviljonis viibijale teatava privaatsuse. Paviljoni põrandaks on lihtne puitterrass, mis koos klaasist seintega loob paviljonis kohaliku miljööga haakuva suvise ja verandaliku atmosfääri. Lugemispaviljon aktiveerib endise söötis linnaruumi, tuues sinna inimesi ja tegevusi. Arhitektuur Jaan Tiidemann, Jarmo Vaik.

Arhitekti aastapreemia pälvis Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskus. Arhitektuur Joel Kopli (KUU arhitektid). Sisearhitektuur Kristel Jakobson (Haka Disain).

Tudengipreemia läks tänavu jagamisele ning selle pälvisid Merilin Kaup ja Eneli Kleemann. Olles mõlemad selgelt omanäolised, on nende erialases tegevuses ja tugevuses ometi mitmeid sarnaseid jooni. Mõlemal on tugev annus sotsiaalset närvi, mis on arhitekti töös olnud alati väga oluline, tänapäeval aga peaaegu vältimatu. Nad tegelevad väga oluliste küsimustega, milleks on mitmekesisuse, võrdsuse ja demokraatia praktiseerimine linnaruumis, igaühe õigus kodule ja eluruumile, linnaruumi segregeerumise seljatamise praktikad ning jätkusuutlik eluruumiloome.

Eesti Sisearhitektide Liit andis välja kolm aastapreemiat ning Vello Asi nimelise tudengipreemia

Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia 2022 laureaadid on:

MUBA ehk Tallinna Muusika- ja Balletikool. Sisearhitektuur: Ahti Grünberg, Tõnis Kalve, Kadi Karmann, Mari Põld, Ardo Hiiuväin, Kärt Hollo, Merje Karu (T43 sisearhitektid); Katrin Talvik; Markus Kaasik, Hanna-Liisa Mõtus (3+1 arhitektid). Arhitektuur Thomas Pucher, Marvi Basha (Atelier Thomas Pucher), Markus Kaasik, Helina Lass, Taavi Lõoke, Hanna-Liisa Mõtus, Andres Ojari, Siim Tiisvelt, Pirko Võmma (3+1 arhitektid).

Rakvere töö- ja tehnoloogiakeskus. Sisearhitektuur Kristel Jakobson (Haka Disain). Arhitektuur Joel Kopli (KUU arhitektid).

Tabasalu põhikool ja spordihoone. Tabasalu põhikooli eripäraks on pesa tüüpi ruumikooslused, kus ühte pessa kuulub kolm klassiruumi ja puhkeala – nii on igal klassil oma koht, kus koolipäeviti toimetada. Selline lahendus oli väga praktiline koroona ajal, sest lapsi sai rühmade kaupa eraldada ja kool ei jäänud aasta jooksul kordagi täielikult kaugõppele. Igasse ruumikomplekti kuulub ka garderoob – nii saavad õpilased lihtsamini minna vahetunniks õue ja tulla tagasi. Sisearhitektuur Raul Tiitus, Tarmo Piirmets (PINK); projektimeeskond Brigit Palk, Anni Kotov. Arhitektuur Andro Mänd (Hoov AB), Pelle-Sten Viiburg (Doomino Arhitektid). Maastikuarhitektuur: Kaie Kuldkepp (Nüüd Arhitektid).

Vello Asi nimelise tudengipreemia (liidu juhatuse ja Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna koostööna) pälvis Kätlin-Karin Lond.

Eesti Maastikuarhitektide Liit andis välja kolm aastapreemiat

Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemia 2022 laureaadid on:

Emajõe linnaujula. Olemasolevat randa kasutati ka enne nö ruutpesiti: inimesed olid jagunenud seltskondadeks, mille vahelt kulgesid pigem laiad käiguteed. Ei moodustunud ühtlast puhkajate massi, vaid selgelt tajutavad ajutiselt privatiseeritud kohad. Seda põhimõtet on jätkatud ka uues lahenduses, sest üksteisest mõistlikku kaugusse hoidmine on saanud kandvaks põhimõtteks.

Rand on liigendatud olemispesadeks, milles igaühes on istumis-päevitamisplatvorm ning mänguvahend. Ka laste mänguväljak ei ole koondatud ühte kohta, vaid hajutatud. Selliselt tekivad kohad, mis on tegevuste mahu poolest võrdsed, kuigi tegevused ise võivad erineda.

Maastikuarhitektuur Mirko Traks, Kristjan Talistu, Uku Mark Pärtel, Juhan Teppart, Karin Bachmann (Kino maastikuarhitektid).

Mõttepaus – linnakunstifestivali PÖÖRA! installatsioon. Eesti Arhitektide Liidu 100 aasta juubeli tähistamiseks korraldatud ning Ljudmilla Georgijeva ja Mae Köömnemägi kureeritud festivali kandev teema oli rohepööre, mis kõige laiemas mõttes tähendab inimtegevuse põhjustatud kliimamuutuste (tagasi)pööramist tasakaaluseisu. Vabaduse väljak Tallinnas sai „Mõttepausi“ rajamise käigus 2999 puitpakku – mõttepausiks ja puidu eluea tsükli pikendamiseks. Mõttepausil sai mõtiskleda puude käekäigust, pinnapealsest suhtumisest puudesse ja võimalikust tulevikuvaatest või siis lihtsalt olla. Hiljem anti puitpakk oma tavatsüklisse tagasi. Autor Mark Grimitliht.

Tondiraba park. 28 hektaril laiuv poollooduslik park on oluline lüli Lasnamäe rohelisest selgroost. Kunagine raba on pikalt olnud inimmõju ja seejärel loodusjõudude meelevallas. Seetõttu on sellest kujunenud ülipõnev ja omanäoline roheala. Seda kõike armastavad nii linnud ja loomad kui ka kaitsealused taimed ja kahepaiksed. Pargi maastikuarhitektuuri kandev idee on olemasolev eriilmeline, tühermaalik, kuid vaheldusrikas loodus – just seesama veidi metsik ja räsitud, kuid Lasnamäele iseloomulik ja isetekkeline, isepäine keskkond. Ühest küljest on maksimaalselt säilitatud juba olemasolevat ning seda ka delikaatselt, ilma looduslikku tasakaalu lõhkumata eksponeeritud. Teisalt on pargi keskmes ka inimene, keda pole loodusest eemale tõrjutud, vaid vastupidi, kõikvõimalike võimalustega parki meelitatud. Maastikuarhitektuur Heiki Kalberg, Tanel Breede, Merle Karro-Kalberg (AB Artes Terrae); panustasid Mirjam Tasa, Anna Belova, Sten Juur, Henri Kalm, Hendrik Kurrikoff.

Ajakiri MAJA publitsistikapreemia

Arhitektuuriajakirja MAJA publitsistikapreemia pälvis Eik Hermann artikliga „Radikaalne kontekstualism“, mis ilmus arhitektuuriajakirjas Maja, suvi-sügis 2022 (lk. 109-110).

Publikulemmikud, mis valiti rahvahääletusega portaalis Moodne Kodu, selgusid kolmes kategoorias:

Sisearhitektuur: Kuusalu keskkooli algklasside hoonetiib. Kuusalu keskkooli algklasside tiib on ühe suure kooli väike osa, mis toimib eraldiseisva tervikuna. Arhitektide ees oli väljakutse uuendada õppehoonet järk-järgult nii, et see oleks igal ajahetkel kasutatav, sest ka ehituse ajal pidi kool kogu aeg töötama. Kooli ruumilahenduses on tugevalt arvestatud tänapäevaste õppemeetoditega, mis püüavad aktiveerida õpilaste vahelist suhtlust. Koolihoonet kasutatakse õhtusel ajal huvitegevuseks ja see lisab hoonele väärtuse kogukonna keskusena. Sisearhitektuur ja arhitektuur Kristiina Aasvee, Allan Pilter, Kaur Talpsep, Teele Kapsta, Elise Roos, Lauri Eltermaa (Kauss Arhitektuur); infograafika Reilika Purk ja Gertu Kallas (Sasu).

Arhitektuur: Sindlinahk – Vaksali jalakäijate sild ja -tunnelid. Sindlinahk, ametliku nimega Vaksali sild Tartus, on kergliiklussõlm, mis koosneb jalakäijate- ja jalgrattasillast ning kahest tunnelist. Sindlinahk on maastik-maamärk, mille läbivaks kandjaks on looklev nahk, mis loob liikumisteede sujuva jätkuvuse ja toob klinkertellisega liiklussõlme inimmõõtmelisust. Vaksali sild ja tunnelid on hea näide ühe väga problemaatilise koha täielikust muutumisest kvaliteetse arhitektuuri kaudu. Autorid: Sille Pihlak, Siim Tuksam (PART).

Maastikuarhitektuur: Tondiraba park. Maastikuarhitektuur Heiki Kalberg, Tanel Breede, Merle Karro-Kalberg (AB Artes Terrae); panustasid Mirjam Tasa, Anna Belova, Sten Juur, Henri Kalm, Hendrik Kurrikoff.

Raamatupoodides on peagi saadaval trükised “Eesti arhitektuuripreemiad 2022” ja “Ruumipilt 2022” ning 2022. aasta parimate arhitektuuriteostega saab tutvuda ka saate “Aasta arhitektuuripreemiad 2022” vahendusel, mis esilinastub ETV eetris 29. jaanuaril kell 17.30; kordussaadet saab vaadata samuti ETVs, 04. veebruaril kell 12.05.

Eesti Arhitektuuripreemiad algatati 2015. aastal selleks, et ühiselt tunnustada Eesti ruumiloome valdkonna silmapaistvamaid saavutusi. Kõikide nominentidega saab tutvuda kodulehel arhitektuuripreemiad.ee. Pikemalt võib kõikidest nominentidest ja laureaatidest lugeda väljaannetes Eesti Arhitektuuripreemiad 2022 ja Ruumipilt 2022, mida saab peale 28. jaanuari soetada Eesti suurematest raamatupoodidest või tellida arhitektuuripreemiate veebist.

Preemiate väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital. Eesti Arhitektide Liidu tudengipreemia väljaandmist rahastavad liitu kuuluvate arhitektide bürood, sel aastal Kolm Pluss Üks, Okas&Lõoke ning Sport.

Eesti arhitektuuripreemiad 2022 peatoetajad: Eesti Kultuurkapital, Schüco, Floorin / Forbo

Eesti arhitektuuripreemiad 2022 toetajad: ISKU, Jung, Knauf, Lincona, Silmani Elekter, Thermory, Velux, Vivarec, Wermstock

Tutvu nominentide ja võitjatega: www.arhitektuuripreemiad.ee.