RANNALINN, SEENRÕDU JA VIINAKAPP
Pärnu linnaarhitekt Olev Siinmaa 130
Näitus Eesti Arhitektuurimuuseumis 16. veebruar – 18. märts 2012
Imetletud funkvillad ja rahvuslik esindusmööbel on vastuolulise arhitekti Olev Siinmaa (1881–1948) kaks poolust. Ilma temata poleks Pärnust saanud suvepealinna. Planeerija ja arhitektina kujundas ta raami moderniseeruvate eestlaste uuele tegevusele – rannalinna nautimisele. Esimest korda Eestis tegeleti linna kui kaubamärgi teadliku kujundamisega. Eestlastele on alati meeldinud uskuda, et Pärnu heledad majad näitavad, kui euroopalikult moodsad me olime ja kui hästi me elasime enne Nõukogude aega. Hele modernistlik rannalinna arhitektuur on üks tahk Siinmaast, kes tõusis Ülejõe tislerist rahvuslikus stiilis esindusmööbli kavandajaks Pätsile endale. See oli aeg, mil riigile otsiti eestipärast fassaadi. Tema püüded tuua rihmpõhjaga toolide abil rahvuslikku meeleolu Rannakohviku betoonseene kõrvale ja funktsionalistlikku silepindsust Oru lossi eesti tubade mööblisse viisid siiralt ellu Pätsi rahvuslikku ideoloogiat. Pealegi milline ilus Tuhkatriinu lugu provintsilinna arhitektist kavandamas presidendi ruume!
Siinmaa elukaar ei olnud tüüpiline. 20 aastaselt oli ta Pärnus edukas tisler, kes tasapisi võttis isalt töökoja üle ja tõusis vaesest eestlaste linnaosast Ülejõelt tegema sakslaste raekojale uut mööblit. Siinmaa oli 30, kui legendi järgi Riiast toodud naine nõudis, et tuleb edasi arhitektiks õppida. Konstanzi tehnikumi lõpetamise järel puhkes I maailmasõda, mis lükkas karjääri algust veelgi edasi. Arhitektuuri hakkas ta tegema alles üle neljakümnesena ja pea kogu looming mahub 15 aasta sisse. Funktsionalismiga suhestub ta alles napilt enne 50seks saamist.
Siinmaa lahkus Eestist Nõukogude vägede eest 1944 sügisel suure põgenemise käigus. Mida enam siiajäänud mäletasid ajalugu oma kasuks ümber, seda suuremaks kasvasid legendid äraläinuist. Siinmaa avastati 1970. aastatel, kui noored arhitektid hakkasid oma loomingus silda ehitama eestiaegsete funktsionalistidest vanaisadega. Siinmaa loomingu näitus peaks avama selle eesti arhitektuuri klassiku kaasaegsetest vaatenurkadest.
Näitusel eksponeeritakse Siinmaa loomingut nii senitundmata vanade kui uute, 2011 olukorda fikseerivate fotode kaudu. Esmakordselt on Riigiarhiivi kaustadest välja pääsenud paljud originaaljoonised. Ent erilise haruldusena saab näitusel kokku suur hulk sõdadevahelise Eesti kõige hinnalisemat esindusmööblit, mis mitte kunagi varem pole neist kabinettidest lahkunud. Või vähemalt mitte selleks, et kõrvu seistes pakkuda meile disainiajaloolist võrdlusvõimalust. Eksponeeritakse mööbliesemeid Vabariigi Presidendi ja Eesti Panga presidendi kabinetist, samuti peaministri ametikorteri salongi garnituuri, mis praegu asub Riigikogu esimehe kabinetis. Väljas on president Pätsi residentsi, Kadrioru lossi eesti tubade viinakapp ja suveresidentsi, Oru lossi hävingust säilinud mööblitükid. Tänu paljude asutuste lahkele vastutulelikkusele sünnib Rotermanni soolalaos kuuks ajaks unikaalne kooslus.
Näitusega koos ilmub 300-leheküljeline kataloog Siinmaast.
Näituse kuraator: Mart Kalm (Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Teaduste Akadeemia), assistent Sirli Naska
Näituse kujundajad: Emil Urbel, Aleksandr Zverev
Näitust on toetanud Eesti Kultuurkapital
Eesti Arhitektuurimuuseum, Rotermanni soolaladu
Avatud: K 12–18; N 12–20; R–P 11–18
Ahtri 2, Tallinn 10151
tel 625 7000, faks 625 7003