KKK

Koostas Elina Steinpilm, volitatud sisearhitekt, tase 7

TEEMA: Kutse taotlemine ei ole „ilusate piltide esitamine“, vaid ehitusprojekti sisearhitektuuri osa pädevuste tõendamine.

Mida taotlejad arvavad, et peavad näitama: lõpptulemus, disain ja esteetika, fotograafiline pilt ruumist

Mida kutseandja tegelikult nõuab:

  • analüüs + visioon
  • ehituslikud lahendused
  • kooskõla tehnosüsteemidega
  • projektistaadiumid
  • autorlus ja roll
  • tööjoonised, sõlmed, detailid
  • valgustus ja akustika
  • ligipääsetavus ja ohutus
  • osalemine järelevalves
  • koordinatsioon teiste erialadega

Selle vahe taotlejad ei teadvusta.

———————————————————————————————————————————–

TEEMA:  Visioon ja kontseptsioon puudub või pole kirjeldatud

Komisjon ütleb sageli: „Ei ole tuvastatud sisearhitektuurset visiooni.“  Taotleja eeldab, et visuaalid „räägivad iseenda eest“.

Taotleja ei saa aru, et kontseptsioon peab olema:

  • sõnastatud,
  • põhjendatud,
  • seotud analüüsiga.

———————————————————————————————————————————–

TEEMA:  Ei mõista EVS 932 ja projektistaadiume (eel-, põhi-, tööprojekt)

Komisjon rõhutavad:

  • taotlejad ei näita, et mõistavad mida peab sisearhitekt igas staadiumis tegema.
  • taotlejad ei oska kirjeldada oma rolli ega tegevusi igas etapis.

Komisjon:

  • „Puudub arusaam projekteerimise erinevatest etappidest.“
  • „Taotleja ei seo kompetentsiväiteid konkreetse tööga.“

————————————————————————————————————————————

TEEMA:  Autorijärelevalve puudub või ei osata seda tõendada

Komisjon: „Ei tuvastanud osalust autorijärelevalves.“

Taotlejad ei tea:

  • et autorijärelevalve ei ole ainult ehitusplatsil käimine,
  • seda saab tõendada e-kirjade, muudatustabelite, kooskõlastuste, märkmete kaudu.

Taotlejad ei oska küsida:

  • Mis loetakse autorijärelevalveks?
  • Kuidas ma seda tõestan?

————————————————————————————————————————————

TEEMA:  Autorluse tõendamine. Taotlejad rikuvad seadust teadmatusest

Komisjon märgib:

  • „Puuduvad kaasautorite allkirjad.“
  • „Taotleja ei saa ise autorlust määrata.“

Taotlejad ei tea:

  • et tööandja ei ole autor,
  • et kollektiivne töö vajab allkirju,
  • et autoriõigus ei luba autorlust „tagantjärele välja mõelda“.

Nad ei oska küsida:

  • Kuidas ma tõestan oma autorlust?
  • Mida teha, kui büroo ei anna allkirja?

———————————————————————————————————————————-

TEEMA:  Täiendkoolitus

Komisjon kordab:

  • „Magistriõpe ei ole täiendkoolitus.“
  • „Tuleb esitada vähemalt üks täiendkoolitus või kinnitus selle puudumisest.“

Taotlejad ei tea mis loetakse täiendkoolituseks (seminarid, töötoad, lühikoolitused),

————————————————————————————————————————————

TEEMA:  Peaprojekteerija roll vs sisearhitekti töö – segadus mõistetes

Taotleja kirjutab:„Olen olnud peaprojekteerija.“

Komisjon kontrollib, kas see on juriidiliselt korrektne ja küsib alati dokumenti, sest see on seaduslik roll.
Sisearhitekt on peaprojekteerija ainult siis, kui see on ametlikult fikseeritud lepingus, tiitellehel või tellija määrangus.

Kes on EHITUSSEADUSTIKU tähenduses peaprojekteerija?

  • vastutab kogu ehitusprojekti terviku eest;
  • koordineerib kõiki projekteerimisvaldkondi (arhitektuur, konstruktsioonid, tehnosüsteemid, sisearhitektuur, eriosad);
  • tagab, et kogu projekt vastab seadustele ja standarditele;
  • juhib kogu projekteerimisrühma tööd;
  • teeb lõppkokkuvõttes vastutavad otsused ehitise lahenduses.

Taotlejad ei oska küsida:

  • Mis vahe on sisearhitekti projektijuhil ja peaprojekteerijal?
  • Kuidas ma tõestan, et olin töögrupi juht?

Vastus:  Olin sisearhitektuuri osa projektijuht.
Juhatasin sisearhitektuuri töörühma, määrasin ülesanded, kooskõlastasin lahendused arhitekti, konstruktori ja tehnosüsteemide projekteerijatega.

——————————————————————————————————————

TEEMA:  Kuidas seon eneseanalüüsi portfoolioga objekti põhiselt?

Miks komisjon ütleb: „Taotleja ei seo väiteid konkreetse tööga“?

See on kutse hindamise üks olulisemaid probleeme kõigil tasemetel.

Taotleja kirjutavad näiteks: „Olen teinud visioone, koostanud projekte ja teinud järelevalvet.“ Või „Tegelen igapäevaselt sisearhitektuursete lahenduste väljatöötamisega.“

Aga kutseandmine põhineb TÕENDATUD TEGUDEL, mitte üldväidetel.

Näide:

Projekti X puhul koostasin siseruumi visiooni, mis põhines funktsionaalsel ruumianalüüsil. Portfoolio lk 12–18.
Eelprojekt: ruumiplaneeringud, liikumisloogika, materjalikontseptsioon.
Põhiprojekt: valgustus- ja akustikalahendused (joonised lk 22–25).
Tööprojekt: erimööbli sõlmed (lk 30–32).

→ Komisjon saab kohe hinnata pädevust.

TEEMA: Mis on eneseanalüüs ja mida sinna kirjutada?

Küsimus taotlejalt: Eneseanalüüs tundub nagu vormitäide. Mida ma tegelikult sinna kirjutama pean ja miks see nii oluline on?

Vastus kutseandjalt: Eneseanalüüs ei ole vormitäide. See on koht, kus sa sõnaliselt selgitad, kuidas sa töötad ja milliste pädevustega oma lahendusteni jõuad.
Kirjelda:

  • kuidas analüüsisid lähteülesannet,
  • milliseid otsuseid tegid ja miks,
  • millist kompetentsi sinu näited tõendavad,
  • ja kuidas portfoolio tööd seda kinnitavad.

Portfoolio näitab mida sa tegid, aga eneseanalüüs selgitab kuidas ja miks.
Nõrgaksjääb vastus, kus korratakse ainult pilte või kirjeldatakse tegevusi ilma mõtestamiseta.

TEEMA:  Portfoolio: oluline info, mida tihti unustatakse

Küsimus taotlejalt: Panen portfooliosse fotod ja joonised, kas sellest piisab?

Vastus kutseandjalt: Portfoolio on sinu kutsetaotluse kõige olulisem osa. Komisjon ei hinda ainult lõppfotot, vaid sinu panust, tööprotsessi ja autorlust. Seetõttu peab portfoolio sisaldama rohkem kui ruumifotosid. Kõige sagedamini unustatakse portfoolios ära just taustinfo ja autorlus.

Iga objekti kohta:

  • projekti nimetus, asukoht ja arhitekt;
  • projekteerimise ja valmimise aastad ja pindala;
  • millistes projekteerimise etappides osalesid;
  • sinu roll ja autorlus;
  • graafiline materjal (plaanid, lõiked, detailid);
  • ruumilised vaated (fotod, 3D-d);
  • lühike kirjeldus eesmärgist, lahendusest ja lõppkasutajast.

Kasulikud lisad: mööblijoonised ja sõlmed, käsitsi visandid, lühikesed selgitused, mis avavad sinu tööviisi.
Kui lisad eksterjööri foto on ilma selgituseta, võib komisjon järeldada, et tegemist on eksitava materjaliga või et taotleja ei erista oma autorlust.

TEEMA: Mööbli ja sisustuselementide projekteerimine
Küsimus taotlejalt: Kas ma pean eneseanalüüsis kindlasti kirjutama mööbli ja sisustuselementide projekteerimisest? Ma ei tee ju eraldi mööblit, vaid ruumilahendusi tervikuna.

Vastus kutseandjalt: Jah, mööbli ja sisustuselementide projekteerimine on sisearhitekti töö oluline osa ja kuulub kutsekompetentside hulka. See ei tähenda ainult ilusa mööbli joonistamist, vaid kasutaja ja ruumi vajadustest lähtuvate lahenduste loomist.

Eneseanalüüsis kirjelda:

  • kuidas kaardistad tellija vajadused (ergonoomika, funktsioonid, tehnika, materjalid, eelarve);
  • kuidas liigud visioonist detailse lahenduseni (mõõdud, viimistlused, konstruktsioonid);
  • kuidas osaled tootearenduses (näidistööd, prototüübid, koostöö tootjatega);
  • millistele mööblijoonistele viitad oma portfoolios.

Hea vastus selgitab, kuidas tellija vajadused kaardistati, ergonoomika ja detailid lahendati, projekteeriti eri tüüpi erimööblit ning osaleti tootearenduses – näiteks täpsustati jooniseid koostöös tootjaga ja kontrolliti prototüüpe.

Nõrk vastus piirdub väitega “olen mööblit projekteerinud” või lihtsalt loetleb projekte, ilma et kirjeldaks protsessi ja sisulist panust.

Komisjon ootab vastust, mis näitab, et mööbel ja sisustuselemendid ei ole kõrval teema, vaid osa terviklahendusest, kus sisearhitekt juhib protsessi tellija vajadustest kuni tootearenduseni. Portfoolios peab olema vähemalt üks detailne mööblijoonis, millele eneseanalüüsis viitad.

——————————————————————————————————————————–

TEEMA: Audit ja olemasoleva ruumi sisearhitektuurne ülevaatus
Küsimus taotlejalt: Minult ei ole kunagi “auditi” nimelist tööd tellitud. Kuidas ma saan eneseanalüüsis auditist kirjutada? Kas see on midagi eraldi ja ametlikku?

Vastus kutseandjalt: Ei pea olema eraldi “auditi” tellimust.
Sisearhitekt teeb auditi sisulise töö praktiliselt iga renoveerimisprojekti alguses, isegi kui seda nii ei nimetata. Renoveeritava hoone või ruumi puhul alati kontrollid sa kõigepealt olemasolevat olukorda – see ongi audit.

Näiteks:

  • vaatad üle plaanid ja olemasolevad tehnilised dokumendid;
  • hindad ruumide seisukorda kohapeal;
  • teed märkmeid, fotosid, jooniseid;
  • otsustad, mis on võimalik, mis vajab ümbertegemist või täiendavat ekspertiisi;
  • koostad esialgse hinnangu ja soovitused tellijale.

See ongi auditi tööprotsess. Lihtsalt praktikas kasutatakse tihti teisi sõnu: “olukorra kaardistamine”, “alginfo kogumine”, “ruumide ülevaatus”, “seisukorra hindamine”.

Seega kui auditi tellimust pole olnud, on auditi sisuline tegevus sinu töös olemas.
Eneseanalüüsis kirjelda ära, kuidas sa:

  • hindad olemasolevat olukorda,
  • fikseerid puudused,
  • teed järeldusi ruumi edasise projekteerimise võimalikkuse kohta,
  • annad tellijale soovitusi lisauuringute või ekspertide kaasamise kohta.

Hea vastus komisjonile: Selgitad, kuidas tegid olukorra hindamise ja mis meetodeid kasutasid. Isegi kui seda ei nimetatud ametlikuks auditiks.

Nõrk vastus: “Pole auditeid teinud” – see näitab, et taotleja ei seosta auditi sisu oma tegeliku tööga.

Komisjon ootab, et taotleja mõistab auditi tähendust kutse kontekstis: see on olemasoleva ruumi sisearhitektuurne kontroll, mis tuleb teha enne projekteerimist või ehitustööde planeerimist.

——————————————————————————————————————————–

TEEMA: Haridusnõuded: kas arhitekt saab taotleda sisearhitekti kutset?

Küsimus taotlejalt: Olen lõpetanud arhitektuuri eriala  ja töötan sisearhitektuursete projektidega. Kas ma saan taotleda diplomeeritud sisearhitekti kutset või pean enne läbima eraldi sisearhitektuuri magistriõppe?

Vastus kutseandjalt: Sisearhitekti kutset saab taotleda ainult sisearhitektuurse kõrghariduse alusel.
See tähendab:

  • Sisearhitekt, tase 6 → nõutav sisearhitektuuri BA;
  • Diplomeeritud sisearhitekt, tase 7 → nõutav sisearhitektuuri MA.

Arhitektuuri-, linnaplaneerimise või ehitusvaldkonna diplom ei ole kutse taotlemise eeltingimuseks piisav, isegi kui sinu igapäevane töö hõlmab sisearhitektuurseid projekte.

Põhjus on lihtne: sisearhitektuurne haridus annab teistsuguse kompetentsibaasi: ruumipsühholoogia, materjalitunnetus, sisekliima ja ergonoomika, mööbli- ja detailiprojekteerimine, tehnosüsteemide seosed ruumi kasutusega jne.
Kutseandja saab tugineda ainult kutsestandardile ja haridusnõuetele.

Millised on alternatiivid?

Kui soovid omandada sisearhitekti kutset, on sul kaks võimalikku teed:

1) Läbida sisearhitektuuri magistriõpe

See annab täieliku kvalifikatsiooni diplomeeritud sisearhitekt 7 taseme taotlemiseks.

2) Alustada bakalaureuse tasemelt (kui puudub varasem sisearhitektuurne alus)

Mõned koolid võivad arvestada varasema arhitektuurihariduse aineid, kuid otsus on õppeasutuse teha – VÕTA

——————————————————————————————————————————–

TEEMA: Ekspertiis ja projektide hindamine

Küsimus taotlejalt: Ma ei tee ekspertiise. Kuidas ma saan eneseanalüüsis sellest kompetentsist kirjutada, kui mul pole ühtegi ametlikku ekspertiisi tellitud?

Vastus kutseandjalt: Paljud sisearhitektid arvavad, et nad ei tee ekspertiise, sest neil pole olnud ametlikku tellimust. Tegelikult teed sa ekspertiisi sisu sisaldavaid tegevusi sagedamini kui arvad. Nii omaenda tööle, kolleegide projektidele kui ka teiste osapoolte lahendustele.

Sisearhitektuurne ekspertiis tähendab sisuliselt seda, et sa kontrollid:

  • kas projekt vastab lähteülesandele ja pädevusnõuetele;
  • kas standardid ja seadused on õigesti rakendatud;
  • kas ruumilahendus on terviklik, ohutu, säästlik ja ajas kestlik;
  • ning fikseerid tulemused märkuste tabeli, kommentaaride või aruandena.

See tegevus toimub pidevalt ka tavalises tööpraktikas: projektide ülevaatused, kooskõlastused, kriitiline vaatlus enne ehitust, omaenda plaanide parandamine, kolleegi jooniste ülevaatamine jmt.
Kõik need on ekspertiisi oskuse väljundid.

Nipp eneseanalüüsi jaoks:
Kui sul pole olnud ametlikku ekspertiisi tellimust, too näiteid sellest, kuidas:

  • oled oma projekti kriitiliselt hinnanud;
  • oled kontrollinud standardite rakendamist;
  • oled avastanud vastuolusid ja need parandatud;
  • oled üle vaadanud teise osapoole (arhitekt, insener, tootja) tööd;
  • oled koostanud märkuste tabeli „sisend-väljund“ või parandused.

See näitab, et sul on ekspertiisi tegemiseks vajalik pädevus, isegi kui formaalset tellimust pole olnud.

Nõrk vastus: “Mul pole tellitud ekspertiisi.” See jätab mulje, et taotleja ei mõista ekspertiisi olemust ega teadvusta oma tegelikku töökogemust.

Komisjon ootab, et taotleja näitab oskust hinnata ja dokumenteerida projektide kvaliteeti. Ka siis, kui tegemist on tema enda või kolleegi tööga. See on kutse jaoks oluline professionaalne kompetents.

——————————————————————————————————————————–

TEEMA: Projekti vormistamine ja dokumenteerimine

Küsimus taotlejalt: Ma panen oma projektides alati joonised ja seletuskirja, aga ei ole kindel, mida täpselt peab eneseanalüüsis projekti vormistamise kohta kirjeldama. Mis on komisjoni ootus?

Vastus kutseandjalt: Komisjon ootab, et taotleja oskaks selgelt kirjeldada, kuidas ta projekti dokumenteerib ja vormistab, mitte ainult seda, et “joonised on olemas”. Korrektselt vormistatud projekt on sama oluline kui hea sisulahendus.

Eneseanalüüsis kirjelda:

  • kuidas koostad projekti tekstilise osa (seletuskiri, spetsifikatsioonid, mahud, lisad);
  • kuidas koostad graafilise osa (plaanid, lõiked, vaated, sõlmed, mööblijoonised jmt);
  • kuidas tagad, et projekt vastab ehitusprojekti vorminõuetele ja muudele määrustele;
  • kuidas esitad infot erinevatele osapooltele (tellija, projekteerijad, ehitajad) nii, et see oleks arusaadav ja üheselt loetav;
  • kuidas haldad failiversioone ja väljastusformaate.

Hea vastus komisjonile: Selgitad, kuidas projektis on alati olemas:

  • tiitelleht ja dokumentide loetelu,
  • seletuskiri ja spetsifikatsioonid,
  • täielik graafiline osa koos kõikide vajalike joonistega (sh mõõdud, viimistlused, sõlmed, erimööbel),
  • väljastusfailid mitmes formaadis (nt PDF, IFC, DWG),
  • digitaalne allkirjastamine ja korrektne versioonihaldus.

Sellest on näha, et projekti dokumentatsioon on süsteemne, nõuetekohane ja professionaalne.

Nõrk vastus: “Projektis on joonised ja seletuskiri.”
Selline vastus ei näita:

  • kuidas tagad nõuete järgimise;
  • kuidas info on struktureeritud;
  • kas failiformaadid on õiged;
  • kuidas projekt on vormistatud või väljastatud.

See jätab mulje, et projekt on vormistatud juhuslikult või ilma süsteemita.

Komisjon ootab, et taotleja mõistab: korrektne vormistamine ei ole “lisatöö”, vaid kutseoskuse lahutamatu osa, mis tagab projekti loetavuse ja ehitusvalmiduse.
——————————————————————————————————————————–
TEEMA: Osalemine eel-, põhi- ja tööprojekti koostamisel

Küsimus taotlejalt: Eneseanalüüs küsib, kuidas ma olen osalenud sisearhitektuuri osa koostamisel eel-, põhi- ja tööprojekti staadiumis. Mida ma täpselt kirjeldama pean?

Vastus kutseandjalt: Kui visioon ja eskiis on loodud, tuleb lahendus vormida ehitusprojekti sisearhitektuuri osaks. See töö liigub alati läbi kolme staadiumi vastavalt kehtivale standardile:

  1. Eelprojekt – ruumiline kontseptsioon, planeeringud, materjalikooslused, põhimõttelised lahendused.
  2. Põhiprojekt – tehnilised lahendused, kooskõlastused, erialade sidumine, joonised ja spetsifikatsioonid.
  3. Tööprojekt – detailid, sõlmed, erimööbel, täpsed mõõdud ja ehituslikult vajalik info.

Eneseanalüüsis oodatakse, et sa kirjeldad:

  • Millises staadiumis ja mis rollis sa töötasid.
  • Kuidas sidusid sisearhitektuuri osa teiste erialadega.
  • Kuidas tagasid, et lahendus vastab standarditele ja nõuetele.

Mida tähendab „sidu töö teiste erialadega”?

Et kontrollid, et sisearhitektuurne lahendus toimib koos:

  • arhitektuuri,
  • konstruktsioonide,
  • ventilatsiooni, elektri, sprinkleri, automaatika jmt tehnosüsteemidega.

Eesmärk on vältida konflikte ja luua ehitatav lahendus.

Kui oled juhtinud või koordineerinud sisearhitektuuri osa, kirjelda:

  • keda suunasid,
  • kuidas otsuseid tegid,
  • kuidas tagasid lahenduste kooskõla.

See on kutse hindamisel selge tugevus.

Näide heast vastusest:

See, mis kirjeldab:

  • konkreetseid tegevusi igas projektistaadiumis,
  • sinu rolli ja vastutust,
  • koostööd erialadega,
  • normide ja nõuete rakendamist.

Nõrk vastus:

  • projektide loetelu ilma rollita;
  • üldised laused (“olen osalenud projektides”);
  • teadmise puudumine, mis toimub eel-, põhi- ja tööprojektis;
  • normide ja tehniliste teemade vältimine.

Kui vastus kõlab umbes nii: “kasutame spetsialisti tuge normide osas”, siis see ei kinnita, et taotleja ise tunneb ehitusstandardit või teab, millist infot millal esitada.

——————————————————————————————————————————–

TEEMA: Siseruumi visioon ja eskiis

Küsimus taotlejalt: Mida ma pean eneseanalüüsis visiooni ja eskiiside kohta kirjutama? Kas piisab, kui seletan portfoolio pilte?

Vastus kutseandjalt: Ei piisa. Eneseanalüüsis kirjelda lühidalt, kuidas liikusid analüüsist visioonini, kuidas tasakaalustasid funktsiooni, esteetika ja eelarve ning kuidas sinu mõtlemine kandus eskiisidesse ja portfooliosse.
Hea vastus näitab, et kontseptsioon põhineb analüüsil ja kasutaja vajadustel.
Nõrk vastus jääb vaid “stiilijutu” või piltide ümberjutustamise tasemele.

—————————————————————————————————————————-

TEEMA: Kuidas käituda taas tõendamisel, kui taotlejal on volitatud sisearhitekt tase 7, kuid haridusena vaid rakenduskõrgharidus arhitektuuris?

Oluline põhimõte on:

  • Taas tõendamise puhul EI hinnata haridust uuesti.
  • Taotleja lähtub oma varasemast juba omistatud kutsetasemest.

Ehk: Kui taotleja on varasemalt saanud sisearhitekti kutse, see  kutsetase kehtivuse ajal, siis tal on õigus seda kutset taas tõendada, isegi kui tema tänane haridus ei vastaks enam esmataotlemise nõuetele.

SELGITUS: miks see nii on?

  • Kutse taas tõendamine on kompetentsi uuendamine, mitte uus kvalifikatsiooni hindamine.
  • Kutsetunnistus on juba kehtiv professionaalne tõend. See kinnitab, et tal oli varem kutsetase  kompetents olemas.
  • Haridusnõue kehtib esmakordsel taotlemisel, mitte taas tõendamisel.
  • Kutse andja võib taas tõendamist keelata ainult juhul, kui:
    • eelmise kutse kehtivus lõppes üle 2 aasta tagasi → siis peab tegema uue taotluse;
    • taotleja ei esita töid, eneseanalüüsi ega tõendeid, mis näitavad jätkuvat pädevust.

Haridus ei saa olla põhjus keeldumiseks taas tõendamisel.

——————————————————————————————————————————–

Küsimus: Kas kõik kutse taotlemise avalduse väljad on kohustuslikud?

Vastus: Jah. Kutse taotlemisel tuleb täita kogu taotluse vorm vastavalt kutse andmise korras sätestatud nõuetele.
Taotlejal ei ole võimalik valida, milliseid vormi osi ta täidab ja milliseid mitte.

Kui mõni taotluses küsitud teave puudub (nt täiendkoolitused), tuleb see selgelt kirjalikult märkida (nt „puudub“).

Küsimus: Mis vahe on kutse taotlemise eeltingimustel ja taotluse dokumentidel?

Vastus: Need on kaks eri asja:

  • Kutse taotlemise eeltingimused määravad, kas isikul on üldse õigus vastavat kutset taotleda (nt nõutav haridus, varasem kutse).
  • Taotluse vorm ja lisadokumendid on vajalikud selleks, et komisjon saaks hinnata taotleja pädevust, kogemust ja vastavust kutsestandardile.

See, et mõni element ei ole eeltingimus, ei tähenda, et see ei kuulu taotluse kohustuslike osade hulka.

——————————————————————————————————————————–

Küsimus: Kas täiendkoolitus on kutse taotlemise eeltingimus?

Vastus: Ei. Täiendkoolitus ei ole kutse taotlemise eeltingimus, kui kutsestandard või kutse andmise kord ei sätesta teisiti.

Küll aga on täiendkoolituse info osa taotluse vormist, mille eesmärk on anda terviklik ülevaade taotleja erialasest arengust.
Kui täiendkoolitusi ei ole läbitud, tuleb see taotluses vastavas lahtris kirjalikult märkida.

Täiendkoolituste info aitab hindamiskomisjonil:

  • mõista taotleja professionaalset arengut,
  • hinnata pädevuste ajakohasust,
  • tagada taotluste võrreldavus.


Täiendkoolituste olemasolu või puudumine ei tähenda automaatselt positiivset ega negatiivset otsust, kuid info esitamine

——————————————————————————————————————————– on vorminõue.

Küsimus: Kas portfoolios võib piirduda üldise kirjeldusega oma rollist?

Vastus: Ei. Portfoolio peab sisaldama projektipõhist ja selgelt eristatavat infot, sealhulgas:

  • millistes projektietappides taotleja ise osales,
  • milline oli taotleja roll konkreetse töö juures.


Üldsõnalised väited (nt „osalesin alati kõikides etappides“) ei võimalda komisjonil pädevust hinnata.

——————————————————————————————————————————–

Küsimus: Kas varasemate taotlejate juhtumid loovad pretsedendi?

Vastus: Ei. Kutse andmine ei ole pretsedendipõhine. Iga taotlust hinnatakse eraldi, lähtudes kehtivast kutsestandardist ja kutse andmise korrast taotluse esitamise hetkel.

Küsimus: Kes otsustab kutse andmise üle?

Vastus:

Kutsekomisjon kontrollib taotluse vastavust vormi- ja menetlusnõuetele ning edastab nõuetekohased dokumendid edasi.

Hindamiskomisjon teeb otsuse taotleja pädevuse vastavuse kohta kutsestandardile.

——————————————————————————————————————————–

Küsimus: Kas kõik kutse taotlemise avalduse väljad on kohustuslikud?

Vastus: Jah. Kutse taotlemisel tuleb täita kogu taotluse vorm vastavalt kutse andmise korras sätestatud nõuetele.
Taotlejal ei ole võimalik valida, milliseid vormi osi ta täidab ja milliseid mitte.

Kui mõni taotluses küsitud teave puudub (nt täiendkoolitused), tuleb see selgelt kirjalikult märkida (nt „puudub“).

Küsimus: Mis vahe on kutse taotlemise eeltingimustel ja taotluse dokumentidel?

Vastus: Need on kaks eri asja:

  • Kutse taotlemise eeltingimused määravad, kas isikul on üldse õigus vastavat kutset taotleda (nt nõutav haridus, varasem kutse).
  • Taotluse vorm ja lisadokumendid on vajalikud selleks, et komisjon saaks hinnata taotleja pädevust, kogemust ja vastavust kutsestandardile.

See, et mõni element ei ole eeltingimus, ei tähenda, et see ei kuulu taotluse kohustuslike osade hulka.

——————————————————————————————————————————–

Küsimus: Kas täiendkoolitus on kutse taotlemise eeltingimus?

Vastus: Ei. Täiendkoolitus ei ole kutse taotlemise eeltingimus, kui kutsestandard või kutse andmise kord ei sätesta teisiti.

Küll aga on täiendkoolituse info osa taotluse vormist, mille eesmärk on anda terviklik ülevaade taotleja erialasest arengust.
Kui täiendkoolitusi ei ole läbitud, tuleb see taotluses vastavas lahtris kirjalikult märkida.

Täiendkoolituste info aitab hindamiskomisjonil:

  • mõista taotleja professionaalset arengut,
  • hinnata pädevuste ajakohasust,
  • tagada taotluste võrreldavus.


Täiendkoolituste olemasolu või puudumine ei tähenda automaatselt positiivset ega negatiivset otsust, kuid info esitamine on vorminõue.

——————————————————————————————————————————–

Küsimus: Kas portfoolios võib piirduda üldise kirjeldusega oma rollist?

Vastus: Ei. Portfoolio peab sisaldama projektipõhist ja selgelt eristatavat infot, sealhulgas:

  • millistes projektietappides taotleja ise osales,
  • milline oli taotleja roll konkreetse töö juures.


Üldsõnalised väited (nt „osalesin alati kõikides etappides“) ei võimalda komisjonil pädevust hinnata.

Küsimus: Kas varasemate taotlejate juhtumid loovad pretsedendi?

Vastus: Ei. Kutse andmine ei ole pretsedendipõhine. Iga taotlust hinnatakse eraldi, lähtudes kehtivast kutsestandardist ja kutse andmise korrast taotluse esitamise hetkel.

——————————————————————————————————————————–

Küsimus: Kes otsustab kutse andmise üle?

Vastus:

Kutsekomisjon kontrollib taotluse vastavust vormi- ja menetlusnõuetele ning edastab nõuetekohased dokumendid edasi.

Hindamiskomisjon teeb otsuse taotleja pädevuse vastavuse kohta kutsestandardile.