Tagasi

ESL AASTAPREEMIA KONKURSS ja RUUMIPILT 2011 auhinnagaala

Auhinnagaala RUUMIPILT 2011 pildid

Auhinnagaala RUUMIPILT 2011 video

Eesti Sisearhitektide Liit premeeris järjekordselt parimaid!

Kolmapäeval, 16. mail 2012.a. tunnustas Eesti Sisearhitektide Liit juba 35. korda Eesti parimaid sisearhitekte ning nende loomingut, jagades välja aastapreemiad. Samuti esitleti nominentide töödest kokku pandud raamatut „Ruumipilt 2011”.

Arhitektuuri ja disaingaleriis (Pärnu mnt 6; Tallinn) toimuval näituse avamisel anti üle preemiad erinevates kategooriates. Žürii valis konkursile laekunud 44 töö hulgast välja 21 nominenti, mis on kõik ka näitusel eksponeeritud ja värskes raamatus kajastatud. Premeeriti ka parimat sisearhitektuuri eriala magistranti. Näitus jääb avatuks kuni 02. juunini 2012.a.

Objektide jäädvustamist, arhiveerimist, näituse korraldamist, raamatu väljaandmist ning parimate premeerimist toetab Eesti Kultuurkapital. Raamatu väljaandja on Eesti Sisearhitektide Liit.

Tänavune Eesti Sisearhitektide Liidu poolt korraldatav auhinnatseremoonia on reas 35. (alates aastast 1977 !).  Aasta parimaid interjööre dokumenteerivat raamatut RUUMIPILT antakse välja 8. korda (alates RUUMIPILT 2004). Juba 2. korda premeeritakse Eesti Sisearhitektide Liidu poolt parimat Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja mööblidisaini eriala magistranti 400.- euroga.
Eesti Sisearhitektide Liit on oma kutsealal tegutsevate sisearhitektide vabatahtlik loominguline ühendus eesmärgiga liita kolleege kutseaadete, -kohustuste ja -õiguste tegusaks edendamiseks ning kaitsmiseks. Organisatsioon astus 1995. aastal rahvusvahelise sisearhitektide ühenduse IFI liikmeks, ning alates 2008.a. kuulub Euroopa sisearhitektide liitude ühendusse ECIA, koondades täna 174 sisearhitekti üle Eesti.

ESL AASTAPREEMIA KONKURSS 2011
ŽÜRII KOOSOLEKU PROTOKOLL

Konkursil osales 44 tööd, millest žürii valis välja 21 nominenti erinevates kategooriates.
Preemiad otsustati välja anda viies kategoorias.

ÜHISKONDLIKU INTERJÖÖRI PREEMIA
Tarmo Piirmets
Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Tartus on õppeasutuste seas kaheldamatult
kõva konkurents. Nii pole õppekava
kõrval sugugi mitte vähem tähtis,
kes suudab tulevasi õppureid apetiitse
ruumiga meelitada ning enda külge
köita. Põneva arhitektuuri toel on tervishoiu
kõrgkooli sisearhitekt suutnud luua
nooruslikult hoogsa ruumi. Tehnitsistlikule
hoonele on juurde lisatud suur hulk
värve, mitmesuguste materjalide popurrii
ning terve rida trendikaid mööblitükke.
Tudengid kogevad tõelist moemekat
ning kõige hallimgi hiireke tunneb
end vähemalt Lady Gagana mitte ainult
tipptehnoloogiaga sisustatud õpperuume
kasutades, vaid veelgi enam näiteks
plastkivil poseerides, sõpradega
õues või kohviku siseterrassil padjahunnikus
lösutades. Avastamisrõõmu
üllatavatest vaadetest, kummastavatest
nurgakestest, fotogeenilistest paikadest
ning enese eksponeerimiseks sobivatest
taustadest peaks jätkuma stuudiumi
lõpuni.

AJALOOLISE INTERJÖÖRI PREEMIA
Juta Lember
Peterburi Jaani kirik
Peterburis 1860. aastal valminud Jaani
kiriku rajas kohalik eesti kogudus. Nõukogude
ajal ehitati kirik robustselt
ümber, tehti sisse vahelaed ja võeti
maha torn ning lõpuks seisis pühamu
ka päris tühjana. Juta Lember suutis aga
teha sellest räämas hoonest tõeliselt
hõrgu palve- ja kontserdipaiga. Võib ilma
häbenemata öelda, et oluliselt parema
kui muinsuskaitse all olev keskpärane
eksterjöör seda vääriks. Linda Madaliku
timmitud akustikaga saali klaar lahendus
põlistab kujutlust Põhjalast. Avarust
lisavale heledusele vastanduvad mustaks
peitsitud tammepuust põrand ning
tumedad pingid. Kiriku apsiidi kaared on
saanud hõbedased triibud. 19. sajandile
iseloomuliku koguka altarimaali asemel
on eelistatud ruumi ehedust kogeda võimaldavat
risti ning minimalistlikku altarit.
Põneva vastanduse moodustavad
laes lagedaks jäetud tehnilised struktuurid
ning keerukad ja pidulikud kroonlühtrid.
Sageli fragmentaarsuse ning kuhjamise
all kannatavate ajalooliste ruumide
kõrval on taoline terviklik ning sisearhitektuursest
isikupärast lookas lahendus
tõeliselt eeskuju vääriv.

NÄITUSE JA INSTALLATSIOONI
KUJUNDUSE PREEMIA
Terje Kallast-Luure
Pavel Filonov.
Vene avangard ja järgnenu …
Näitus KUMU kunstimuuseumis
Kompaktne ning väljapaneku sisust johtuv
lahendus ei laskunud raisku minna
Kumu saali avarad võimalused. Kujundus
lähtus suuresti Pavel Filonovi ning
teiste vene avangardistide teostest.
Sealt laenati teatud nihestatus, abstraktne
komponeerimisviis ning ka
värvigamma.
Punane ei seostu siin mitte ainult nõukogudeliku
sümboolikaga, aga ka uskumusega
punase väest, pühadusest ning
ilust. Kiiduväärselt ei konkureeri ekspositsioonipinnad
siiski maalidega, vaid
aitavad hoopis luua meeldiva ja toetava
keskkonna, kus kunsti kaeda.

“VÄIKE RUUM” PREEMIA
Hanna Karits / Annes Arro
Järvamaa turismiinfokeskus
Paide enesekuvand võib ju olla kui Eestimaa
süda, ent jääb geograafilisest asukohast
hoolimata mujalt tulnutele läbisõiduhooviks.
Aeglase elamise ilule ning
kohalikule ajaloole aitab nüüd tähelepanu
koondada Järvamaa Turismiinfokeskus.
See, keskväljaku ääres paiknev
vahva vana maja, on üks otsatult meeldiv
paik, kust on lõpuks suisa kahju lahkuda.
Keskuses saab nii interaktiivselt
letilt kui ka trükiste vormis teavet kohalike
vaatamisväärsuste, majutuspaikade
ning ürituste kohta, samuti võib soetada
mitmesuguseid suveniire. Arhailises hoones
aitavad meeleolukust luua sepistatud
käepidemetega triibulises kuues
uksed ning jändrik laud, mille ääres on
mõnus teha väike paus ning otsustada,
kus edasi tasuks ringi vaadata. Järvamaa uudised

PUBLITSISTIKA PREEMIA
Leila Pärtelpoeg / Krista Roosi /
Maarja Roosi
Raamat “Tööraamat”
Tänu töökusele, eruditsioonile ning
intuitsioonile on Pärtelpoeg ajalooliste
ruumide ja mööbli tundmise tõeline
täht. Mis veelgi väärtuslikum: nende
teadmiste põhjal oskab ta luua iseloomuga
interjööre. Tegelikult on suisa arusaamatu,
miks Leila Pärtelpoja loomingust
ülevaadet seni polnud. Nüüd on
õnneks maestro taiestest sündinud
Tartu kunstikooli pikaajalise võtmeisiku
Krista Roosi eestvõttel värvikas teos.
“Tööraamat” ongi justkui tekstiliselt ja
pildiliselt laiendatud tööraamat, andes
aimu klassiku tegemistest.
Vaimukas ja eneseirooniline, kas pole?!
Täiesti uskumatud on vahelehtedena
kasutatud joonistused – peamiselt ruumide-
ja mööblikavandid, mis võiksid
edukalt figureerida ka mõne ilukirjandusliku
teose illustratsioonidena. Kummati
on Leila Pärtelpoja raamat omamoodi
seiklusjutt, mis ka kirjapanduna
pole sugugi kaotanud sisearhitekti isikupära
ning ägedat loomust. Magusaks
lisandiks on tagasivaated suguvõsa ajalukku,
õpingutesse, enesetäiendamisse,
mõõtmispraktikasse, millesse on pikitud
teatud stiilide või detailidega seonduvad
emotsioonid ning seosed ajalooliste
persoonidega – majade omanikega,
hääbunud suguvõsadega, aga
ka linnalegendide ning kummitavate
mõisaprouadega.

TUDENGIPREEMIA
Tuuli Trei 

Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri ja mööblidisaini eriala magistrant

ŽÜRII
Eerik Olle
sisearhitekt /
žürii esimees
Maile Grünberg
sisearhitekt
Kaire Kemp -Tišler
sisearhitekt
Marje Karu
sisearhitekt
Andres Siim
arhitekt
Heino Prunsvelt
disainer
Karin Paulus
arhitektuuriteoreetik