Tagasi

Selgusid Kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid

2. veebruaril anti Kultuurikatlas üle Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad eelmise aasta silmapaistvamaile kultuuri- ja sporditegelastele. 

Igas Kultuurkapitali valdkonnas kuulutati välja peapreemia ja elutööpreemia laureaadid, lisaks anti üle kehakultuuri ja spordi, kujutava ja rakenduskunsti, rahvakultuuri ning audiovisuaalse sihtkapitalide aastapreemiad.

Eesti Kultuurkapitali nõukogu esimees, kultuuriminister Indrek Saar õnnitles kõiki laureaate ja tõi esile Kultuurkapitali rolli Eesti kultuuri arendamisel. „Tunnustus kuulub kõigile neile, kes on suutnud oma loominguga kinnistada või luua päris uusi tähendusi ja kõnetada suurt hulka inimesi. Tänu teile saame juubeliaastal kindlalt öelda, et Eesti keel ja kultuur on elujõuline, tugev ja arenev,“ ütles kultuuriminister. Ta meenutas, et Kultuurkapital on Eesti riigist vaid pisut noorem ning selle ligi sajand tagasi kokku lepitud toimimispõhimõtteid pole muudetud. „Kultuurkapital on aidanud ellu viia ühekordseid häid ideid ja andnud hoogu kultuuri loojatele, tänu sellele on rahastatud suursündmuste korraldamist ja märgiliste ehitiste rajamist,“ lisas Saar.

Eesti Kultuurkapitali juhataja Kertu Saks tõi välja, et alates 1994. aastast on Kultuurkapital toetanud kultuuri ja sporti kokku ligi 332 miljoni euroga. „Selline võimas panus tähistab Eesti taasiseseisvumise järgset suurimat edulugu, ühiskondlikku kokkulepet kultuuri ja sporti nii toetada,“ lausus Saks.

Eesti Kultuurkapitali aastapreemiate galaetenduse lavastas Veiko Tubin, õhtut juhtisid Helena Pruuli ja Markus Habakukk, musitseerisid Maarja Nuut ja Hendrik Kaljujärv.

Peapreemiate laureaadid

Kirjanduse valdkond:

  • Malle Salupere – raamatu “Koidula. Ajastu taustal, kaasteeliste keskel” eest

Kehakultuuri ja spordi valdkond:

  • Aavo Aunroos – Eesti spordi kõiki tahke tundev, pühendunud ja põhjalik spordijuht

Näitekunsti valdkond:

  • Renate Keerd – teravmeelne Keerd-mäng sürreaalse ja reaalse piirimail. Jõulise isikupärase füüsilis-visuaalse teatripildi looja

Rahvakultuuri valdkond:

  • Heli Jürgenson – XII noorte laulupeo „Mina jään“ peadirigent
  • Margus Toomla – XII noorte tantsupeo „Mina jään“ pealavastaja

Helikunsti valdkond:

  • Olari Elts – Eesti heliloomingu edendaja kodu- ja välismaal

Arhitektuuri valdkond:

Eesti Rahva Muuseumi hoone loojad

  • Dan Dorell
  • Lina Ghotmeh
  • Tsuyoshi Tane
  • HG Arhitektuur
  • Pille Lausmäe Sisearhitektuuri Büroo
  • Kino Maastikuarhitektid

Kultuurkapital tunnustab kõrgelt loominguliste meeskondade ühistöö tulemust. Arhitektuurse lahenduse, avalike ruumide sisearhitektuuri ja maastikuga vormitud säng raamib aja ning sündmuste kulgemist terviklikus, dünaamilises keskkonnas. Kõrgelt seatud sihid ja mitmete loominguliste meeskondade koostöö on andnud Eesti kultuurimaastikule aastal 2017 olulise märgi.

Audiovisuaalse kunsti valdkond:

Aasta mängufilm – “November”

  • Katrin Kissa
  • Rainer Sarnet

Kujutava ja rakenduskunsti valdkond:

  • Karin Laansoo
  • Kadri Laas

Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse viljaka juhtimise ning paljude Eesti kunsti rahvusvahelistumisele kaasa aidanud projektide algatamise ja elluviimise eest

Elutööpreemiate laureaadid

Arhitektuuri valdkond

  • Mait Summatavet – erakordselt pika ja viljaka loometeega disainer, kes on ühesuguse virtuoossuse ja detailitäpsusega loonud nii mahukaid interjöörilahendusi, unikaalset mööblidisaini kui julgeid näitusekujundusi.

Kirjanduse valdkond

  • Mats Traat – vähemalt pooltsadat teost sisaldav looming on alates 1962. aastal ilmunud esikkogust “Kandilised laulud” olnud sõna otseses mõttes Eestimaad kaardistav. Sarnaselt Tšehhovile võiks ka tema kohta öelda: kui Lõuna-Eesti peaks kaduma, siis on võimalik seda tema teoste põhjal taastada. Ajaloo lõikes ulatab see teekond kaasajast Põhjasõjani.

Kehakultuuri ja spordi valdkond

  • Jüri Kalmus – jalgrattaspordi edendaja ja enam kui 50 aastat aktiivselt Eesti jalgrattaspordi arengusse panustanud noortetreener, kelle õpilastest on sirgunud suurmeistreid nii spordis kui ka elus.  Tema  juhendamisel leidis tee jalgrattaspordi juurde kahekordne olümpiavõitja Erika Salumäe

Rahvakultuuri valdkond

  • Liivi Soova – Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu taaslooja ning käsitöö valdkonna edendaja

Näitekunsti valdkond

  • Roman Baskin – intelligentne komödiant nii lavastaja kui ka näitlejana, nii laval kui ka ekraanil

Audiovisuaalse kunsti valdkond

  • Mark Soosaar – Eesti filmiajaloo omanäolisemaid ja isepäisemaid dokumentaliste, kes on alati kohal, lavastades reaalsust nii kaadri taga kui otse kaadris

Kujutava ja rakenduskunsti valdkond

  • Tiit Pääsuke – viie aastakümne pikkuse kvaliteetse, omanäolise ning kaasaega kõnetava maaliloomingu eest, mis on mõjutanud eesti maalikunsti arenguid ning mõtestamist väga erinevatelt positsioonidelt

Helikunsti valdkond

  • Peep Lassmann – traditsioonide edasikandja, kellel on pikaajaline viljakas tegevus interpreedi, pedagoogi ja muusikategelasena

Sihtkapitalide aastapreemiate laureaadid

Rahvakultuuri sihtkapital         

  • Janno Puusepp  harrastusteatrite aastapreemia teatrikunsti loomingulise tegevuse eest
  • Kersti Loite  käsitöö aastapreemia Virumaa rahvarõivaste uurimuse teostamise eest
  • Rasmus Puur  koorimuusika aastapreemia kirgliku pühendumise eest loovusele, vabadusele ja vastutusele
  • Juhan-Henrik Uppin – rahvamuusika aastapreemia rahvamuusika hoidmise ja edendamise eest
  • Ants Taul  pärimuskultuuri aastapreemia torupilli traditsiooni hoidmise ja edendamise eest
  • Maian-Anna Kärmas  rahvakultuuri loomingu aastapreemia originaalheliloomingu eest tantsu valdkonnale
  • Liidia Konsa  rahvakultuuri aastapreemia loova kultuurikorralduse ja loojate hoidmise eest
  • Kairi Leivo  kultuurimälu talletamise aastapreemia raamatu„Viljandi pärimusmuusika festivali lood“ koostamise eest

Kehakultuuri ja spordi sihtkapital

  • Rein Leppik – Valga maakonna spordihing – spordielu edendaja, kelle eestvedamisel on enam kui 20 aastat korraldatutud spordisündmusi jooksuvõistlustest maleni, tema 2017. aasta tegusamateks ettevõtmisteks olid XIII Eestimaa Talimängude ja 42. Eesti linnade Suvemängude korraldamine ning seeläbi sportimisrõõmu pakkuminetuhandetele aktiivsetele liikujatele
  • Kairis Ulp – spordijuhtide majakas – 2017. aasta Eesti Euroopa Liidu eesistumise spordivaldkonna juht ja programmi elluviija, tema juhtimisel viidi läbi kaks kõrgetasemelist konverentsi ning tõstatati Euroopas Eesti spordi jaoks olulisi teemasid
  • Raoul Vello Leitham maadluse edendaja – kelle eestvedamisel on Tallinn Open Kristjan Palusalu noorteturniir kasvanud Euroopa suurimaks maadlusvõistluseks, kus on osalenud tuhandeid maadlejaid
  • Reele Remmelkoor olümpiahariduse pikaajaline edendaja – kooliolümpiamängude propageerija Eestis, tema innustuse ja abiga saavad igal aastal tuhanded Eesti koolinoored olümpiavaimust kantud erilise ja sportliku elamuse osaliseks
  • Sven Andresoo olümplaste kasvataja – Eesti parimaid, nii noori kui täiskasvanud kergejõustiklasi juhendanud teenekas treener, kelle edukamad ja tuntumad õpilased on Erki Nool, Andrei Nazarov, Valeri Bukrejev, Marko Turban, Janek Õiglane jpt
  • Ranno Krusta – Eesti laskespordi edendaja – täpse silma ja kindla käega treener, kelle kogemus ja tarkus viisid Eesti laskespordi esinumbri Peeter Oleski esimeste tiitlivõistluste medalivõitudeni. [preemia anti üle postuumselt]

Audiovisuaalse kunsti sihtkapital

  • Sulev Keedus – aasta režissöör mängufilmi “Mehetapja / Süütu / Vari” ja dokfilmi “Sõda” eest
  • Sandra Jõgeva – aasta dokumentaalfilm –”Armastus…”
  • Chintis Lundgren – aasta animafilm – “Manivald”
  • Mart Taniel – aasta operaator filmi “November” unikaalse pildikeele eest
  • Jörgen Liik – aasta filminäitleja filmidega “November”, “Mehetapja / Süütu / Vari” ja “Keti lõpp” tõusmise eest Eesti kinolinale
  • Rea Lest – aasta filminäitleja filmidega “Mehetapja / Süütu / Vari” ja “November” tõusmise eest Eesti kinolinale
  • Salme-Riine Uibo – taustajõu preemia hinnalise töö eest filmidel “Mehetapja / Süütu / Vari” ja “November”
  • Endel Koplimets – taustajõu preemia tootjasõbraliku suhtumise eest filmiprojektide rahastamisel
  • Liina Murd – missioonipreemia töö eest erinevate filmiprojektide ja vaatajagruppidega kinos Artis
  • Eeva Mägi – noore filmitegija preemia julge visiooni teostamise eest lühidokumentaalfilmis “Lembri Uudu”
  • Matis Mäesalu ja Jaagup Roomet – parim kunstnikutöö filmi “November” eest
  • Kaur Kallas ja Kaspar Kallas – eripreemia tehnoloogilise panuse eest maailma filmikunsti

Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital

  • Holger Loodus – materjali- ja kontekstitundliku loomingu ning Tallinna Kunstihoone galeriis toimunud, nüüdisaegset temaatikat eri ajastute vaatepunktidest kujundlikult siduva väljapaneku “Teekond maailma lõppu” eest
  • Mari-Leen Kiipli – nähtava ja nähtamatu, järjepideva ja katkendliku silmapaistva sõlmimise eest läbi sisuliselt tundliku ja intensiivse loomingu, mida toetab veenev vormide ja materjalide süntees, isikunäitusel “Passiflora” Hobusepea galeriis ning videoinstallatsioonis “One-on-One” Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis
  • Rebeka Põldsam – Eesti lähikunstiajaloo uuelaadse mõtestamise eest Kumu kunstimuuseumis kureeritud näitusel „Anu Põder. Haprus on vaprus“, mis asetas Anu Põdra loomingu rahvusvahelisse konteksti ning tegi nähtavaks naiseks ja naiskunstnikuks olemise kogemuse
  • Eero Epner – Konrad Mäe elu ja loomingu põhjaliku uurimise ja seeläbi rahvusvahelises plaanis teadvustamise ning mitmekihilise, tugevalt üldistusjõulise, kaasaegse lähenemisega kunstnikuportree loomise eest raamatus “Konrad Mägi”
  • Ketli Tiitsar, Kristi Paap – kaasaegse ehtekunsti praktikate järjepideva käsitlemise ja tähenduste avamise ning traditsioonilise ja uudse sidumise eest ehtes nii rahvusvahelisel kui kohalikul kunstimaastikul, mis kulmineerus 2017. aastal äärmiselt tugevaks ja veenvaks tervikuks ühisnäitusel Nature Morte. Cherries and Skeleton Tallinna Linnagaleriis