KKK

Kutse taotlemise korduma kippuvad küsimused

Koostas Elina Steinpilm, volitatud sisearhitekt, tase 7

Alljärgnev KKK on jaotatud teemade kaupa ning selgitab, mida sisearhitektuuri kutse taotlemisel tegelikult hinnatakse. Kutse taotlemine ei ole visuaalide esitamine, vaid ehitusprojekti sisearhitektuuri osa pädevuste tõendamine.

1. Üldpõhimõte: mida kutse taotlemisel hinnatakse?

Levinud eksiarvamus Taotlejad eeldavad sageli, et hinnatakse eelkõige:

• lõpptulemust ja esteetikat;
• disainilahendust;
• professionaalseid ruumifotosid.

Kutseandja tegelik ootus Hindamine keskendub sisearhitektuuri osa pädevustele, sh:

• analüüs ja visioon;
• ehituslikud lahendused;
• kooskõla tehnosüsteemidega;
• töö eel-, põhi- ja tööprojekti staadiumides;
• autorlus ja roll;
• tööjoonised, sõlmed ja detailid;
• valgustus ja akustika;
• ligipääsetavus ja ohutus;
• osalemine autorijärelevalves;
• koostöö ja koordinatsioon teiste erialadega.

Kutse hindamisel lähtutakse tõendatud tegevustest, mitte visuaalsest muljest.

2. Visioon ja kontseptsioon

Miks komisjon ütleb sageli, et visioon puudub?

Taotleja eeldab, et visuaalid räägivad enda eest, kuid komisjon ei saa hinnata mõtlemist pelgalt piltide põhjal.

Sisearhitektuurne kontseptsioon peab olema:

• sõnastatud;
• põhjendatud;
• seotud lähteülesande ja analüüsiga.

Visioon ei ole stiilikirjeldus, vaid ruumiline ja funktsionaalne loogika, millele lahendus tugineb.

3. Projektistaadiumid ja EVS 932

Mida komisjon ootab?

Taotleja peab näitama, et ta mõistab:

• mida sisearhitekt teeb eel-, põhi- ja tööprojektis;
• milline on tema roll igas etapis;
• kuidas sisearhitektuuri osa seotakse teiste erialadega.

Levinud probleemid:

• tegevusi ei seota konkreetse projektistaadiumiga;
• kompetentsiväiteid ei seostata konkreetsete töödega.

4. Autorijärelevalve

Miks komisjon ei tuvasta autorijärelevalvet?

Sageli arvatakse, et autorijärelevalve tähendab ainult ehitusplatsil viibimist.

Autorijärelevalve hõlmab ka:

• kirjalikke kooskõlastusi;
• muudatustabeleid;
• e-kirjavahetust;
• märkusi ja parandusi projektides.

Autorijärelevalvet tuleb osata nii mõista kui ka dokumentaalselt tõendada.

5. Autorluse tõendamine

Mida taotlejad sageli ei tea?

• tööandja ei ole autor;
• kollektiivse töö puhul on vaja kaasautorite kinnitusi;
• autorlust ei saa määrata tagantjärele.

Autorluse vale esitamine võib olla vastuolus autoriõigusega. Taotleja peab esitama selged ja korrektsed tõendid oma rolli kohta.

6. Täiendkoolitus

Olulised põhimõtted

• magistriõpe ei ole täiendkoolitus;
• täiendkoolituseks loetakse ka seminare, töötubasid ja lühikoolitusi;
• kui täiendkoolitusi ei ole, tuleb see taotluses selgelt märkida.

Täiendkoolituse info on vorminõue ega tähenda automaatselt positiivset või negatiivset otsust.

7. Peaprojekteerija roll ja sisearhitekt

Sisearhitekt on peaprojekteerija ainult juhul, kui see on ametlikult fikseeritud.

Ehitusseadustiku mõistes peaprojekteerija:

• vastutab kogu ehitusprojekti eest;
• koordineerib kõiki projekteerimisvaldkondi;
• teeb vastutavad otsused.

Kui juhtisid sisearhitektuuri osa, tuleb seda ka nii nimetada ja tõendada.

8. Eneseanalüüs ja portfoolio seostamine

Miks komisjon ütleb, et väiteid ei seota töödega?

Üldised väited ei võimalda pädevust hinnata.

Hea eneseanalüüs:

• seob iga väite konkreetse objektiga;
• viitab portfoolio lehekülgedele;
• kirjeldab rolli ja vastutust projektistaadiumide lõikes.

9. Mis on eneseanalüüs?

Eneseanalüüs selgitab:

• kuidas sa töötad;
• milliseid otsuseid teed;
• milliseid kompetentse tööd tõendavad.

Portfoolio näitab, mida tegid. Eneseanalüüs selgitab, kuidas ja miks.

10. Portfoolio koostamine

Portfoolio peab sisaldama iga objekti kohta:

• projekti andmeid ja osapooli;
• sinu rolli ja autorlust;
• graafilist ja selgitavat materjali;
• lühikest sisukirjeldust.

Ainult fotodest ei piisa.

11. Mööbli ja sisustuselementide projekteerimine

Mööbli projekteerimine on sisearhitekti kutsekompetentsi osa.

Eneseanalüüsis kirjelda:

• vajaduste kaardistamist;
• liikumist visioonist detailini;
• koostööd tootjatega;
• viiteid konkreetsetele mööblijoonistele.

12. Audit ja olemasoleva ruumi analüüs

Audit ei pea olema eraldi tellitud töö.

Renoveerimisprojektide alguses tehtav olukorra kaardistamine ongi sisearhitektuurne audit.

Kirjelda:

• kuidas hindad olemasolevat olukorda;
• milliseid järeldusi teed;
• milliseid soovitusi annad tellijale.

13. Haridusnõuded

Sisearhitekti kutset saab taotleda ainult sisearhitektuuri kõrghariduse alusel.

Arhitektuuri- või ehitusalane haridus ei ole piisav eeltingimus.

14. Ekspertiis ja projektide hindamine

Ekspertiisi sisuks on projektide kriitiline hindamine ja dokumenteerimine.

Ka oma ja kolleegide tööde kontrollimine kuulub selle kompetentsi alla.

15. Projekti vormistamine ja dokumenteerimine

Komisjon ootab süsteemset ja nõuetekohast projektide vormistamist:

• tekstiline ja graafiline osa;
• korrektsed failiformaadid;
• versioonihaldus ja digiallkirjad.

16. Osalemine eel-, põhi- ja tööprojektis

Taotleja peab selgelt kirjeldama:

• oma rolli igas staadiumis;
• koostööd teiste erialadega;
• normide ja nõuete rakendamist.

17. Visioon ja eskiis

Kirjelda, kuidas liikusid analüüsist visioonini ja kuidas see kajastub eskiisides ja projektides.

18. Kutse taastõendamine

Taastõendamisel haridust uuesti ei hinnata.

Hinnatakse jätkuvat pädevust ja erialast tegevust. Haridus ei saa olla keeldumise alus, kui varasem kutse on olnud kehtiv.